Eesti Joodik

Artikli autor osalemas lugejamängus (koloriseeritud)

Eesti Joodik on kord nädalas ilmuv ajakiri, tiraažiga 8,6 eksemplari iga elaniku kohta, mille sihtrühmaks, nagu nimigi ütleb, on Eesti Joodikud. Tegemist on progressiivse väljaandega, mis ei erista oma lugejabaasi usu-, soo- ega kutsetunnistuse järgi. Lugema on oodatud kõik, kel erinevate vägijookidega lähedasemad suhted, algajad, eksperdid. Pole vahet, kas oled oma kodust äsja ilma jäänud, olnud peavarjuta juba mõned aastad või elad suure hooviga majas Tabasalus, kus kapi või ripplae peale on pudelid peidetud. Peaasi, et su pere neid ei leiaks, seda muidugi juhul, kui nad veel välja pole jõudnud kolida.

Ajakirja kandvat meeleolu võiks kõige paremini iseloomustada lausega: “Raha ei ole, raha ei tule.” Stiil on melanhoolne, kohati vinguv, sellise “maailm sai just otsa, aga meie veel longime siin” vaibiga. Seda toetab ka väljaande visuaalne kujundus – ajakiri Eesti Joodik on üldiselt must-valge, täpselt nagu enamik olukordi, mida vines peaga lahendada tuleb. Värvi on antud vaid statistikat kujutavatele tabelitele, kus on mitmekesisust silmas pidades kasutatud ka punast.

Esimese osa ajakirjast moodustavad erinevad uudislood ning arvamusartiklid. Nende autoriteks on muidugi… Eesti Joodikud. Leidub nii üldhariduslikke artikleid kui ka lugusid suurtest kaotustest ja imetabastest pääsemistest. Teadupärast on käsk vanem kui meie.

“Korter jäi sulle, aga džinn on minu.”

“Tubli koer äratas peremehe 30 minutit enne alkoholimüügi lõppu.”

“Kasiinos pea kõik kaotanud mees leidis soki seest viieka.”

“Ampull osutus kuuskantvõtmeks.”

Järgmises rubriigis, pealkirjaga “Intervjuud,” on avaldatud intervjuusid erinevate Eesti Joodikutega. Mõned neist on kaevatud välja prestiižsemate väljaannete arhiividest ning viidud läbi omal ajal tuntud ja armastatud inimestega. Relevantsust omavad nad seetõttu, et aastate möödudes on välja tulnud, et täiendavalt isiku põhitegevusele oli tegemist ka joodikuga. Säärased intervjuud võimaldavad laiendada lugejaskonna silmaringi teemadel näiteks nagu teater, muusika ja kino.

Eelkõige on esindatud muidugi tavalised Eesti Joodikud, kuid mitte ainult. Lisaks eelmainituile on avaldatud intervjuusid endiste Eesti Joodikutega ning intervjuusid Eesti Joodikutega, kes olid veel mõni aeg tagasi endised joodikud. Viimastest õhkub enim positiivsust, sest nagu meie lugeja teab, on joomine sarnaseim jalgrattasõiduga – see ei lähe kunagi meelest ära.

Eesti Joodik peab meeles ka oma majandusest huvituvaid sõpru. “Nädala naps” on rubriik, kus meie reporterid analüüsivad kohaliku kaubandussektori trende ning leiavad käesoleva nädala parima hinna-alkoholisisalduse suhtega pudelid. Arvustamist leiavad ka erinevad viinalaenutusteenuse pakkujad ning parimad öölokaalid, kus oodata hommikust kella kümmet – seda hetke, millest alates valdav osa rahast kehtima hakkab.

Puudu ei ole ka informatsioon, mis käsitleb taarapunktide kellaajalist hõivatust ning uusi huvitavaid pudelileiukohti. Samuti on trükisõna abil kirja pandud näpunäiteid kõrgematest kihtidest pärit Eesti Joodikutele. Tähelepanelik lugeja saab peagi teada, kuidas lõhnad koosoleku ajaks ukse taha jätta ning millisesse erakonda kuuluda, et auto juhtimine tahmas peaga õiguskaitseorganitega probleeme ei valmistaks. (Vastus võib teid üllatada: pea ükskõik millisesse!)

Sellele järgneb kultuuri käsitlev rubriik, pealkirjaga “Kultuur.” Sellest rubriigist leiab ühtlasi ajakirja ainsa rahvusvahelise osa: jutukese mõnest kuulsast inimesest või loomast, kes on tilgapanemisega end ajaloo annaalidesse kirjutanud. Vahel ei ole tegemist rahvusvahelise rubriigiga – seda juhul, kui jutukese peategelaseks on Eesti Joodik.

Lisaks on kultuuriosas ülevaade lähenevatest kultuurisündmustest, kunstinäitustest ja teatrietendustest, mille sekka on poetatud ka mõned peatselt ilmuvad raamatud ja linateosed. Ülevaade meenutab väljanägemiselt investoriraportit, et iga huviline näeks täpselt, kuhu tema makstav aktsiisiraha läheb.

Arvustatakse ka erinevaid jooke, ent üpris lühidalt, kuna jooke on palju ja liiga jämedat ajakirja oleks ebameeldiv käes hoida. Stiil on rohkem selline “päris maitsev, aga täna on pea haige” ning “istun juba neljandat päeva pudeli otsas.” Samuti käsitletakse kultuurirubriigis erinevaid tehnikaid pohmelli ravimiseks; lugejate tungival nõudmisel on igas numbris trükitud ainuke metoodika, mis päriselt aitab: joo peale.

Ajakirja viimased leheküljed hõivab meelelahutuse rubriik, kuhu on võimalik osta ka reklaampinda. Hetkel ilutsevad seal erinevate advokaadibüroode ning psühhiaatriakliinikute hinnakirjad. Selle kõrval on väike ruuduke, mida kaunistab pealkiri “Mälestades lahkunuid.” Seal on siis kirjas lugejatele armsaks saanud inimeste nimed, kes on ühel või teisel põhjusel lahkunud, kas siis elust või joomasõprade ringkonnast. Positiivsema noodi annab edetabel “Top 5 tsüklipidajat,” mida juhib jätkuvalt Andres 3870 päevaga.

Ajakirja lõpetab ristsõna, mille vastused ei tule mitte kuidagi kokku, sest nagu ülejäänud ajakiri, on ka selle koostajaks Eesti Joodik. Kui aga juhtub, et keegi suudab ristsõna lahendada, on tema auhinnaks kleepsualbum Eesti pandimärkidega, mida saab kasutada lõunanaabrite juurest pärit taara utiliseerimiseks.

Pidage meeles – kingitud joodiku suhu ei vaadata!

Leia hästivarustatud poodidest ka meie sõsar-väljaanne: Eesti Naarik.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *